Seltskondlik kaevuvana

Autor: Leelo Tungal Kaevuvana peetakse ekslikult morniks ja kinniseks onukeseks. Võib-olla tekkis inimestel selline ettekujutus kaevuvana elupaiga tõttu: teatavasti asuvad kaevud sügaval maapinnases, kuhu pole asja vihmaussidelgi, ammugi siis inimlastel. Tegelikult on aga kaevuvana väga seltskondlik olevus – õhtuti ta muud ei teegi, kui mängib konnadega „Aliast“ ja ümberilmamängu, jutustab krooksujatele naljajutte ja võtab vahel lauluotsagi üles: „Need konnad on, need konnad on ühed imelikud loomad!” Kahepaiksed pole just mihklid viisi pidama, nad julgevad veidi häält tõsta ainult refrääni ajal: